Antud projekt käsitleb G. Hellati poolt 1940. aastal Nõmmele projekteeritud funktsionalistlike joontega hoone rekonstrueerimist ja laiendamist. Üksikelamu paikneb miljööväärtuslikus hoonestusalas kagu-loodesuunaliselt. Maja ise liigitub asumile iseloomulikuks hooneks, mille väärtus väljendub miljöö edasikandjana hoonete grupis. Arhitektuurikäsitluselt ja mahult jääb hoone suuresti ümberkaudse keskkonnaga samasse võtmesse, kuid esialgsed kolm korterit on ühendatud üheks tervikuks. Antud projektiga leitakse tasakaal tänapäeva kasutaja vajaduste ja ehitise algupärase olemuse vahel, arvestades hoone mahtu, materjale ja leides sobivad võtted. Arhitektuurse lahenduse juures on jäädud piirkonnale iseloomulike lahenduste ja materjalide juurde. Hoone krohvitud fassaadipind suhtleb naaberhoonetega. Puidu kasutamine põhimahust eenduval osal tasakaalustab ühele poole valguvat esifassaadi ja annab mahule visuaalselt parema proportsiooni. Kolm hoonemahtu arvestavat asendavad ühte katusemahtu kaduvat vintskappi. Ühtse terviku moodustavad vintskapid ja väike eenduv maht rõduga ning nii saavutavad puit ning krohvitud fassaad kooskõla. Maani pikendatud akende kaudu avaneb siseruum terrassile ning sealt tagaaeda. Krundil säilitatakse elujõuline kõrghaljastus ja terrassi kohal kasvavad puud. Kõrghaljastust häirimata on lahendatud ka parkimine.