Suure-Jaani Tervise- ja Külastuskeskuse arhitektuurse põhikontseptsiooni moodustab hoone vormiline liigendus, mis on võtnud eesmärgiks ruumiprogrammi grupeerimise, avanemised ja varjumised erineva funktsiooni ja reljeefiga maastikus ning mängulise fassaadi tekitamise. Vormi kuju ja paiknemise lähtepunktiks on olemasolev tuletõrjetorn, mida jätkusuutva koostoimimise nimel oli tingimata tarvis hooned tihedalt integreerida. Uus keskus ja vana torn töötavad sümbioosis – torni kasutatakse meelelahutuseks keskuse külastajate poolt, ent samal ajal kasutab keskus torni tuletõrjenõuete täitmise vajadusel ehk evakuatsioonitrepikojana. Hoone erinevatesse suundadesse avanevad klaasfassaadist „suud“ kõnetavad lähenejat pea igast ilmakaarest ning kutsuvad lahkelt külastama või abi saama.
Uus hoone on linnaruumi sobitumisel järginud Suure-Jaani olemasolevate hoonetüüpide morfoloogiat, katusetüüpe ja kaldeid. Paremaks suhestumiseks Pärnu tänavaga on uue hoone tänavaäärne maht sama kõrge ja lai, kui lammutatav puitelamu ning valitud on diskreetsem fassaadi materjal, akende rütm ja aknapinna osakaal seina pinnast. Kaugemal põhitänavast on fassaadis kasutatud moodsamat, avaramat ja mängulisemat vormikeelt.
Arhitektuurse ja maastikuarhitektuurse lahendusega on kavandatav hoone koos teedega tihedalt seotud ümbritseva ruumiga nii seest välja, kui ka väljast sisse. Klaaspinnad hooneplokkide otstes lubavad maastikuga paremat suhestatust. Läbimõeldud teedestruktuur juhatab inimesi loogiliselt nii tervise- ja külastuskeskusesse kui ka sealt tulevasele rekreatsioonialale, Pärnu tänavale, keskväljakule ning järve äärde. Lähiümbruse erinevad maastikuosad on omavahel seotud ning tagavad mugava kasutuse kõigile inimestele nii jalgsi, rattaga kui ka autoga liiklejatele. Uus linnakeskus kujuneb seeläbi hästitoimivaks ja atraktiivseks linnaruumiks.